Keelatud lugu vanalt Eesti- ja Liivimaalt.
Wittensteini (Paide) lähedal sooveerel elab maarahva verd Sookratt Krett, 1625. aasta kevadel kohtab ta metsateel võõrast ja saab alguse erakordne lugu, mis ragistab linnustes, lookleb läbi soolaugaste ja salakavalate jõgede metsikus Eestimaa looduses. Luterliku Rootsi ja katoliikliku Poola väed taplevad Eestimaa pinnal, maarahvas üritab ellu jääda vähesega, mis neile on jäänud. Millesse on inimesel uskuda sel jumalast hüljatud ajal?
Lugu sõjast, kättemaksust, karistusest, aga ka lootusest, vabadusest ja armastusest. Eesti naise enneolematu seiklus ammustel hämaratel aegadel.
Lase, Sookratt vestab nüüd sulle oma loo …
Kadri Ajaloomuuseumist: "Mariann Rückenbergi ajalooline romaan „Nõiatütre legend. Sookrati ja Hendrick von Tisenhuseni lugu“ suudab omavahel põimida fiktsiooni, ajaloo, rahvapärimuse ning usu. Mariann on võtnud enda missiooniks anda hääl Eesti naisele ajaloos. Selleks, et pilt oleks võimalikult tõetruu (nii palju kui see puudulikul ainesel on võimalik) on ta omandanud magistrikraadi ajaloo erialal.
Kirjastus Ferielum, 2025. aastal, 360 lk
Raamatu kaaned illustreerinud - Chia-Chi Ho
Eesti keele toimetaja - Ivi Vinkler
Rootsi keele toimetaja - Kadi-Riin Haasma
Saksa keele toimetaja - Mare Lillemäe
Poola keele toimetaja - Agnieszka Piechocka
Küljendanud ja kujundanud - Siiri Timmerman
Audioraamatu kestus on 15h 26min ja 14 sek, sisaldab 68 peatükki, Autor ja pealkiri, Eessõna, Järelsõna.
Audioraamat on salvestatud aastal 2025
Jutustaja - (raamatu autor) Mariann Rückenberg
Saksa keel - Koit-Georg Peterson
Rootsi keel - Jim Sebastian Sharman
Poola keel - Rasmus Matt
Audioraamatu produtsendid - Gert Kasak, Pille Piir, Christopher Frederic Meensalu
Boonusena saab audioraamatuga kaasa ka Nõiatütre laulu stuudioversiooni, esitaja ja vokaal Eva Rückenberg, loo autorid: Eva Rückenberg, Pille Piir, Gert Kasak, Christopher Frederic Meensalu
Varrak 2018
Rõokse on väike õdus alevik, kus kõik üksteist tunnevad. Alevikust voolab läbi oja, läheduses on kaunis järv, järve kaldal rüütlimõisa maalilised varemed. On juunikuu, kummel lõhnab, järv kutsub suplema. Sulnile taustale rivistuvad romaani noored kaunid põhitegelased Maiki ja Teet, Merka ja Rolts; lisaks veel vanatädi Saima ja hulk teisigi aleviku asukaid, üks värvikam kui teine. Selles loos on kõige tähtsamad suured tunded. Särtsu ja elektrit jagub noortel põhitegelastel juba silmavaatessegi, rääkimata lähematest kontaktidest. Ent päikeselisse romanssi lisandub tumedamaid toone, kui Eesti politsei narkotalituse uurija Teet avastab üht juhtumit harutades, et sellesse on segatud ka tema naabritüdruk Maiki, kellega ta on Rõoksel suvitades hoolega tutvust sobitanud. Ja siis selgub, et nii mõnigi tegelane on salapärasem, kui oskaks esmapilgul arvata. Mõned minevikuvarjud on aga nii sünged, et pole kindel, kas nendega on üldse võimalik toime tulla.
Varrak 2021
Suvi on otsa saanud. Kuuma suvepäikese käes sulava maantee asfaldi- ja kummelilõhn ning sumedad ööd – see kõik on kadunud. Unistused on purunenud, elu aga sunnib halastamatult edasi liikuma. Maiki naaseb Tartusse lootuses kontroll oma elu üle enda kätte haarata, Teet aga jätkab visalt Tallinnas narkokuritegevusega võitlemist. Merka otsib Rõoksel pääseteed, et varjusurmast välja rabelda ja Rolts näeb vaeva, et panna toimima elu Eesti ja Soome vahel. Õppetunnid on selgeks õpitud ja karmid otsused vastu võetud, aga saatuse keerdkäigud on kummalised. Ootamatult käivitub Tallinnas, Tartus ja Rõoksel sündmuste ahel, mis hakkab üha enam valgust heitma kahe aasta tagusele suvele, kuni lõpuks ei paista enam miski sellisena nagu varem. Mariann Rückenberg on sündinud 1988. aastal Tallinnas. Ta on õppinud sotsioloogiat, tegelenud muusikaga, kirjutanud laulusõnu ja luuletusi. „Hull elu” on järg Varrakult 2018. aastal ilmunud romaanile „Hull suvi”.